Meist

Oleme inimsuhete toimimise vaatlejad ja kogejad. Olles ise suhtes, oleme ka paljut suhetes toimuvat läbi elanud. Koos kõigi murede ja rõõmudega. Olles ise praktiliselt katsetanud erinevaid variante, kuidas suhe toimivaks saada, on meil mida jagada.

Oleme otsiva loomuga ja ei rahuldu lihtsate lahendustega. Tahame kogeda kõike võimalikku, mida elul on meile pakkuda. Oma teel oleme teinud vigu ja neid parandama pidanud. Läbi oma kogemuste saame näidata, et elus on erinevaid valikuid. Erinevad valikud, erinevad tulemused – ainult sina ise saad valida selle, mis on sinu jaoks parim!

Meie moto:
Elu on antud meile, et kogeda, avastada, õppida, mõista ja seda kõike nautida.

Pole olemas ühtki kuitahes põnevat tehnikat või praktikat, mis saaks sind aidata pikemas perspektiivis, kui sa ei tunne iha elu järele. Ilma elujanuta pole sul oodata ka ehedamaid emotsioone, kaunimaid hetki, õnnelikumat elu.

Me kõik soovime saada osa elu imedest – me oleme seda väärt.
Kogedes, avastades, õppides, mõistes ja nautides…

Monika

Olen tavaline eriline inimene – naine, ema, tütar, õde ja sõber.
Mind on alati huvitanud inimesed – nende mõttemaailm, hinged, sealt tulevad rõõmud ja mured ning kuidas need on seotud nende füüsilise tervisega.

Lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õenduse eriala, omandades teadmised ja oskused tegutsemaks inimestel esinevate haiguslike seisunditega. Peale meditsiinikooli asusin õppima M.I. Massaažikooli. Seal omandasin teadmised ja oskused tegelemaks inimese füüsilise kehaga, millel näiliselt justkui probleeme ei esinenud.
Kogu oma õppimise aja olin üritanud luua seoseid inimese füüsilise keha, mõttemaailma, hinge ja vaimu vahel. Kuidas mõjutab inimese keskkond, mõte, mured ja rõõmud tema füüsilist tervist ja elukvaliteeti?
30-nda eluaasta hakul tabas minu elu muutus, mis pani mind ennast olukorda – kas põgeneda reaalsuse eest ja elada oma elu edasi ilma naudingu, rõõmu ja turvatundeta või astuda samm edasi ja vaadata, millised on minu vastused küsimustele, mida olin tihtipeale küsinud just teiste inimeste käest. Mida ma elult tahan? Kas ma elan või lihtsalt olen? Mis minu jaoks on elamine? Kes ma olen? Miks ma siin olen?
Peale poolteiseaastast vastuste otsimist sattusin transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia kooli, mis muutis minu maailmapildi oluliselt rikkamaks ja silmaringi avaramaks.
Minu jaoks on inimene olnud alati tervik – keha, hing ja vaim – neid ei saa kunagi vaadelda eraldi. Keha on koht, kuhu talletame kõik oma hirmud. Kui väliselt suudame teisi inimesi petta, et meiega on kõik korras, siis sinu oma keha näitab sulle õige pea kätte sinu oma nõrkused, hirmud ja ebakõlad.
Minu keha on minu püha koda, millega veedan kogu oma elu. Selle koja tundma õppimiseks olen kasutanud erinevaid meetodeid. Üheks efektiivsemaks on olnud tantra ja seda just koos oma partneriga. Läbi iseenda, oma partneri ja mind puudutanud inimeste olen hakanud mõistma, mis on minu jaoks elus tähtis – olla õnnelik, tunda naudingut ja rõõmu ning rikastada sellega ka mind ümbritsevat maailma.
Ma õpin niikaua kuni minu teele satub kasvõi üks inimene, keda ma varem oma elus pole kohanud. Ma õpin uusi kogemusi saades ja oma oskusi ja teadmisi edasi andes.
Olen endiselt õppimise ja arengu teel. Ja mul on hea meel seda teha koos Teiega!

Silver

Mina olen tavaline eesti mees. Oma 30.-ndaks eluaastaks sain aru, et olen üht-teist oma elus saavutanud, aga tegelikult olen sisemiselt õnnetu ja rahulolematu. Elu seisnes jalgade järelvedamises. Tekkis tunne, et see tee ei vii kuhugi. Lihtsalt liigun päev-päevalt surmale lähemale. Elurõõm oli kadunud, tundeid otsisin valest kohast. Olin nurka surutud ja elu tundus mõttetu.
Ma ei olnud rahul, teadsin, et elus peab olema midagi veel, midagi elamisväärset aga selle elamisväärse elu saamiseks oli vaja midagi muuta. Ma ei teadnud ainult mida muuta.
Haarasin õlekõrrest ja liitusin ühe müügiorganisatsiooniga, see tundus olevat täiesti hullumeelne samm, kuid see oli sel hetkel ainus võimalus midagi teisiti teha. Tänu müügiorganisatsiooni koolitusprogrammile hakkasin nägema suuremat pilti. Kuid ka see ei rahuldanud mind. Otsisin edasi, proovisin erinevaid meetodeid ja praktikaid, käisin erinevatel koolitustel ja kohtusin huvitavate inimestega, kes tegelesid asjadega, millest mul polnud senini aimugi.
Avardav kogemus tuli, kui jõudsin Transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia kooli.
Koolis rõhutatud mõte, et inimene on tervik, sobib minu maailmavaatega. Ei saa eraldada mõistust, keha ega hinge. Meie haiguste ja ebakindluse põhjused on meie emotsioonidest ja mõttemaailmast, kuid samas ka meie kehasse salvestunud pinged ja hoiakud mõjutavad meie mõtteid ja emotsioone – kõik on omavahel tihedalt seotud. Koolis sai tegeletud emotsionaalse ja mõistusliku mina tervendamise ning vastavate tehnikate õppimise ja praktiseerimisega.Ühel päeval tajusin, et keha oli jäänud tahaplaanile. Otsides viisi kuidas vabastada keha blokeeringutest, jõudsin tantra juurde. Nädalalõpu seminarid, töötoad- käisin neid läbi kümneid erinevaid, kogesin erinevate koolitajate pakutut. Enda teraapia-alastele teadmistele lisasin uusi teadmisi kehast. Minu enda peal hakkas see väga hästi toimima. Kinnijäämised kehas hakkasid lõpuks vabanema.
Erinevatest teraapiavormidest leiab iga terapeut enda tööks kõige sobivamad meetodid või loob nende baasil ise uue vormi. Lõin ise uue vormi. Minu teraapa sisaldab nii kehatööd, kui ka emotsionaalse ja ratsionaalse mõistuse kaasamist.
Inimesed, kelle õpetused ja töömeetodid on mulle kõige hingelähedasemad on Thule-Lee ja Erik Grünberg. Nad viljelevad iidsete Ida traditsioonide ja kohaliku pärandi segu ning on selle järgi kujundanud oma õpetuse.